Ei ole ühtki ummaluudu laulupala

mis pihust libiseks ja klirisedes naeraks

su üle kes nüüd aina komistaks ta ümmargusel seljal

milt avaneks meil' seire pilku takerdunud vaade kus

jäädvustanud kogu Igavik

ja põnevikuks käändund hapud viinamarjad.