LILLEDE
SURNUAED
PRONKSSÕDURI
JALGEL

PÜSS IGAVESTI
PALGEL
ILMKÕRGED
LAED

LUTSU PANIN KANNA ALLA
ei sealt liigu kuhugi
suvi sügis hinges valla
kevad jätnud muhugi

talv vaid üksi kaugelt piilub
lumehelbeid pillutab
keegi pilve piiril liigub
meie päevi sillutab

saladus jääb saladuseks
unistuseks unistus
kaladele talveunne
kerkib nagu kaunistus

KLEPTOMAAN JA KRÜPTOSKOOP

varastasin tüki leiba
(suure tüki, mõtelge!)
haukasin nii suure tüki
hing läks lausa umbesse
köhisin siis kurgu puhtaks
leib kõik lendas kaugele

varastasin tüki sinki
(seasinki, mõtelge!)
ja siis äkki olin kimpus
kont on jäänud kurgusse
läkastasin ennast lolliks
sink kõik kargas taevasse

varastasin tüki luulet
(oh kui magus maitses see)
oli taevatempli külge
jäänud korraks varjule
nüüd on minu ainult minu
teistele ei ulata
ükski teine ilma mõnu
ei meid lahti sulata

EI OLE AEGA VÕTTA AEGA
et ajatada miljon õit
kõik sõidab pisitasa taeva
ja taeva päralt ongi võit

RISKI JA LÕBU
lubavat maailma
tänuga seiravad
Jupiter Marss

riskijad õdusalt
laava peal seilavad
ilaselt ökitab
kaasa neil Kärss

plahvatust prahvakut
naudivad asiselt
Jaana ja Jaanus
ning pastorpoiss Mauk

varsti on aeg
kus elada kasiselt
mõsiselt musiselt
masiselt vasiselt

aeg milles valitseb
Sõelade Mauk
aeg millest läbi käind
Viimane Pauk