tõmba vett ja tõmba uttu
mäed on kaugel jäänud tuttu
tutu-lutu tutu-lutu
kutu-kutu kutu-kutu-kutt

vaata tõtt ja vaata ruttu
söövad jah sääl kaugel putru
tutu-lutu tutu-lutu
kutu-kutu kutu-kutu-kutt

15. juunil 1999

Lembetu rammetu oimetu ontlik
Kehtetu kuivetu kiirustav tontlik
Hääletu oimetu kuivetu krontlik
Kaalutu rammetu kiirustav lontlik

Kui suuri piiranguid
suudab taluda vabadus
et me veel teda märkaks?

Kustkaudu hiilib vabaduse
lämmatamise leek
tuluke mis summutab ja tapab?

Kes õhutab tuld
orjameelsuse kindlas koldes?
Kes ajab pimeduse asja
nii suutlikul käel?

Pole vastuseid - pole vabadust.
Pole inimest - pole küsimusi.

19. märtsil 2000

VABADUSE VABADUSEST

kui kaua vaba olla
võib meie vabadus
et orjaketi kõlla
ei kostaks vabandus

et pikast pilkaspõlvest
veel pole pääsetud
ja igapäevaõllest
me pole säästetud

et ikka hiilib ligi
ja pääseb hingesse
üks pimeduse ringi
nii piinav pilveke

et need kel olid sõnad
kel vabad sõnad suul
on nüüd kui vanad mõrad
ja vabalt uitab kuul

19. märts 2000

Kas tean kui kaua kestab
me ülev ajastu
Kas tean kas kaua vestab
ja vastu kajastub

Kas see kes üle laua
loob hetke vajatu
Ei ütle: liiga kaua
on kestnud rajatu

Ja kas on üldse moodne
neid hetki hoomata
Et olla elusoodne
kesk tähti roomata

Ja kurke soolata ning tilli
ja lilli märgata
Ehk hoopis tulusam
on kohe taevas ärgata?

28. jaanuaril 2000/12. veebruaril 2005