+++

olles kirjutanud
paar teadusmõtet
luuletuseks
hingan kergendatult
sest küll paber kannatab kõik

24. veebruaril 2008. a.

iga hetke suhestus teise hetke on ime
iga retke suhestus teise retke on ime
iga katme suhestus teise katme on ime
iga matme suhestus teise matme on ime

iga hetke suhestus teise hetke on ime
iga hetke suhestus teise hetke on ime
iga hetke suhestus teise hetke on ime
iga hetke suhestus teise hetke on ime
iga hetke suhestus teise hetke on ime

saab kasuahneks
kasutuimgi püüdlus
kui aju kirestub
ja äri kirkub

2. aprillil 2008. a.

minu asi on
jälgida ja järeldada

jälgida ja järeldada
kuni
midagi terendab
helgib ja huikab ja tuikab
tuleleegina tuletub
tiku süütamise rituaalist

või vähemalt
võimalus tuletada
jälgimise ja järeldamise
järelmit

järelkäru
mil pole saba ja rattaid
ent mis nii kenasti sobitub
loojangu leeki

15. aprillil 2008. a.

TÜHJUS EI KUULE

elektron ja positron
maailm ja anti-maailm
annihileeruvad
(suunurgad rõõmsalt elevil)
ega anna end näole
muul kujul kui suigutava
sillerdava, tagamõtteta
valgusena

unehämarus üll
tähistaeva teki sisse mässituna
kihutab valgus
oma ainuvõimalikul kiirusel
(Wikipedia andmeil 299 tuhat 796 km/s)
aja algusest
aja lõppu
teades kogu aeg
kristallselgelt
et aega pole olemas
(vt Julian Barbour "The End of Time")

30. aprillil 2008. a.

Tallinna all-linn
külvatakse täis klaaskaste.
Paha hakkab nii sees kui väljas -
aatriumites ja väljakutel.
Kas see on uus Ülemiste Vanake
kes klaasiga uputab?

30. aprillil 2008. a.

IGA RÖÖBASTEEL
TRAMMILE VASTU
JOOKSJA
POLE ENESEHÄVITAJA


KÕIK, MIS ON TÕLGITAV,
TULEB ÜLE TÕLKIDA

TÜHJUSE
VALGE LEHT
(TABULA RASA)
POLE VAAKUUM

13. mail 2008. a.