ei tule vaatama
kuis põleb päike
kihk hingi
kurjalt nakatab
kui saaksin
oleksin taas väike
kes mängu-
mõtteid hakatab
ei anta tagasi
neid aegu
ei sütti hagu
ahju asemel
end peeglist näen
jajah just praegu
see vaade pole
üldse tasemel
mu vaimusilma
kerkib sõpru
kel jäetud ammu
maine ring
üks käsikiri
aegapidi nõrkub
saab tolmuks
kõik mis paberil
veel sõõrmeis tunnen
aromaatselt hõrke
kuid juba nõrku
haistmispahvakuid
ja käed nii nõrgad
hoidmaks elu raskust
ja kummalised hääled
kõrgelt lähedal
neid peaksin tabama
kui viimse hetke kõrkust
kord peaksin kellegagi jagama
oh seda tõrksust
mille olen pärind
ma mõnelt kaugelt
esivanemalt
kes kord on oma
hinge sisse närind
paar mõtteurgu
lausa läbivalt
kuid ma ei kurda
täringute üle
mis peatund lausa
võimatult
kui just ei tulda
siis ma elan üle
paar atentaati
sülge riivatut
mürk süüvib
kudedesse kohe
kui ära läinud
kuldne mõrtsukas
mu kohal hõljub
uhke tuulelohe
mu viimne peeker
kergelt mõrukas
on pudenenud
otse põrandale
kuid jäänud terveks
iidne klaas
must purskab verd
järv sellest saab
JULIUS ÜRT
Poetry etc
Monday, March 09, 2020
kõik kestmas üle rõõsa taeva
ja rõõmsas kudrutuses aeg
on ületanud unevaeva
ka varba alla jäänud vaip
nii külmad sõrmed, jumal hoia,
et poleks nakatuse lekkimist
siin graafilisel lehel Goya
on kujutand üht pehkimist
sääl taamal lõkke kohal udu
ja üksik kuju purjakil
hääl kutsub teda - koju! koju!
kuid hing on kõrgel - ripakil
siin mudalombis kulub tuju
jah, lõpuks, kõik on kimbatus
jah, mine, lõpuks, koju roju
ja unusta see võpatus
ja rõõmsas kudrutuses aeg
on ületanud unevaeva
ka varba alla jäänud vaip
nii külmad sõrmed, jumal hoia,
et poleks nakatuse lekkimist
siin graafilisel lehel Goya
on kujutand üht pehkimist
sääl taamal lõkke kohal udu
ja üksik kuju purjakil
hääl kutsub teda - koju! koju!
kuid hing on kõrgel - ripakil
siin mudalombis kulub tuju
jah, lõpuks, kõik on kimbatus
jah, mine, lõpuks, koju roju
ja unusta see võpatus
Friday, December 14, 2018
Monday, November 06, 2017
Monday, December 12, 2016
jääkirme alune muld
pole veel jäägitult jäätunud
elame talve piiril
oleme olevast lähtunud
kaugusse surevail kiiril
unedes jahtunud kuld
kuubedel hõbenööbid
mõned me tagasilöögid
tummunud tuhmunud kõlal
püsivad vimmas õlal
loojangupunased silmad
näevad vaid unevimma
mis ajukäärdudes kimab
tuhande hobuse jõuga
vastu võiks saada nõuga
ent meie ei taha ei taha ei taha
et kõik jääks me selja taha
nägematule jääle
tuleb talv et hakata otsast pääle
12.12.16
pole veel jäägitult jäätunud
elame talve piiril
oleme olevast lähtunud
kaugusse surevail kiiril
unedes jahtunud kuld
kuubedel hõbenööbid
mõned me tagasilöögid
tummunud tuhmunud kõlal
püsivad vimmas õlal
loojangupunased silmad
näevad vaid unevimma
mis ajukäärdudes kimab
tuhande hobuse jõuga
vastu võiks saada nõuga
ent meie ei taha ei taha ei taha
et kõik jääks me selja taha
nägematule jääle
tuleb talv et hakata otsast pääle
12.12.16
Tuesday, March 22, 2016
Monday, May 04, 2015
Käes on savi
Käes on õhtu
Käes on huvi
täita kõhtu
Käes on hommik
Käes on kommid
Läind on lemmik
jäänud pommid
Näljased ja lootusetud
võimukad ja iharad
Pole suutnud välja leida
kuhu panin kiharad
meeleheitest kihavad
kuhu panin pisarad
kallike mis valas kaussi
pani aknalauale
Vaja oleks doktor Fausti
viia ema hauale
Käes on õhtu
Kadund huvi
täita kõhtu
Tubli, tubli,
niksi-näksi
mis toob suvi lauale
vanaema hauale
Saturday, May 02, 2015
ISE ENDALE
Kõik, mis torkab silma,
saada suurde maailma;
kõik, mis vedeleb jalus,
olgu temale alus
ja see, mis ei anna lükata,
seda ära minema läkita,
vaid päevade kaupa silita,
juurde veel vaikselt vilista
ja lase universumil olla,
ära seal ilmaasjata kolla,
sest võid igavikule komistada,
aga tema tahab sind omastada.
Tervitab, Julius,
tema hingeõhk ning sisetunne.
Kõik, mis torkab silma,
saada suurde maailma;
kõik, mis vedeleb jalus,
olgu temale alus
ja see, mis ei anna lükata,
seda ära minema läkita,
vaid päevade kaupa silita,
juurde veel vaikselt vilista
ja lase universumil olla,
ära seal ilmaasjata kolla,
sest võid igavikule komistada,
aga tema tahab sind omastada.
Tervitab, Julius,
tema hingeõhk ning sisetunne.
Sunday, April 19, 2015
KAKS FB SÄHVATUST ELOLE SÜNNIPÄEVAKS
1.
Õnne vaata läbi loori, siis saad kaeda õiget tooni!
2.
Septembriks on selle maja õhk minust puhas, lähen Stroomi metsa venelasi kollitama, Vanamõisa lapselapsi kantseldama, oma koju raamatuid riiulitel jõllitama, niisama vedelema ning Jungi suhteid Moreno ja Pauliga klaarima, arvutiprogramme mängitama, häid filme vahtima, silmapilgutusi jahtima, universumi saladust jälitama, ebasümmeetriat kummardama, tumedast ainest ja energiast mööda vaatama, valguse kiirusele kaasa vilistama, Juhan Liivi ja Pessoad, Borgesi ja Juhan Viidingut lugema, uut alusväärtuste ruumilist skeemi korrastama, (ja nagu kivisildnike maailmas tavaks tualetis ja trotuaaride kõntsas käima).
1.
Õnne vaata läbi loori, siis saad kaeda õiget tooni!
2.
Septembriks on selle maja õhk minust puhas, lähen Stroomi metsa venelasi kollitama, Vanamõisa lapselapsi kantseldama, oma koju raamatuid riiulitel jõllitama, niisama vedelema ning Jungi suhteid Moreno ja Pauliga klaarima, arvutiprogramme mängitama, häid filme vahtima, silmapilgutusi jahtima, universumi saladust jälitama, ebasümmeetriat kummardama, tumedast ainest ja energiast mööda vaatama, valguse kiirusele kaasa vilistama, Juhan Liivi ja Pessoad, Borgesi ja Juhan Viidingut lugema, uut alusväärtuste ruumilist skeemi korrastama, (ja nagu kivisildnike maailmas tavaks tualetis ja trotuaaride kõntsas käima).
Wednesday, April 08, 2015
Aili ja Tõnu mälestuseks
Ei anta tagasi, kes läinud igaveseks
Kes pühiks pisaraid
Kuid varsti puud on lehes
Me jäänud leseks
Keset elavaid
Kõik jäänud leseks
Tuul vaid pingutab
Vihm maju peseb
Oks uljalt ringutab
Hing kurbust mõseb
Kesk elavaid me lesed
Kuni saatus päädib
Ja räägib
Selgeks meie ilmadki
Ei anta tagasi, kes kord on läinud
Lahkunud
Sääl ükski uks ei avanenud, et neid välja lasta
Kes laskis, lubas, meelitas ja veenis
Kes tuikab veenis, meelekohtades
Me elu luhtadel on liiga palju tuult
Mis puutub olemise äärt ja juurt
Me huulil kipitab vaid küsimus
Miks tagasi ei anta neid
Kel päritud me ühtekasvand eluteed
Ei anta tagasi, kes läinud igaveseks
Me peskem kõrvad
Et kuulatleda
Kas hingab kõrval
Öösel kolliks käib
Ja kohab veres
Ei anta tagasi, kes läinud igaveseks
Kes pühiks pisaraid
Kuid varsti puud on lehes
Me jäänud leseks
Keset elavaid
Kõik jäänud leseks
Tuul vaid pingutab
Vihm maju peseb
Oks uljalt ringutab
Hing kurbust mõseb
Kesk elavaid me lesed
Kuni saatus päädib
Ja räägib
Selgeks meie ilmadki
Ei anta tagasi, kes kord on läinud
Lahkunud
Sääl ükski uks ei avanenud, et neid välja lasta
Kes laskis, lubas, meelitas ja veenis
Kes tuikab veenis, meelekohtades
Me elu luhtadel on liiga palju tuult
Mis puutub olemise äärt ja juurt
Me huulil kipitab vaid küsimus
Miks tagasi ei anta neid
Kel päritud me ühtekasvand eluteed
Ei anta tagasi, kes läinud igaveseks
Me peskem kõrvad
Et kuulatleda
Kas hingab kõrval
Öösel kolliks käib
Ja kohab veres
Wednesday, February 04, 2015
liikumatus liigutamatus
tuim iga meelelible
aga luule ei tule
ei kiirusta
ega kallista
luule ei lehvitagi enam
tal on oma asjad ja armud
ta on suureks kasvanud
armastusväärseks
armutult armulikuks
lennutee kõrgustes on tal väike osmik
kus ta vaimustunuid vastu võtab ja läbi nahutab
keegi ei laena, ei müü, ei kaaperda mulle lennukit
et temani ulatuda
varjukujudest elatun
suitsust ja viirukist
laon oma doominomajakese kokku
iga tuuleiil lööb ta uppi
armast tuuleke päästja ja karistai
võta luule oma õhkudesse
las ta sirutab oma käekest
et saaksin ära suudelda sinna takerdunud ebeme
aga tuul vaikib tormi ei tule
ja luule sahistab tasaette ettetasa
oma kõrges kauguses
minul hakkab külm ja ma lähen ahju peitu
lõõman seal omaette et sooja saada
ning mõtteid taas luulekese lainele sääda
headaega süside keskelt headaega suure paugu hetkest
praegu on avatud valge augu tummine tunnel
ehk peaks ära kasutama
järsku viib otse luule õuele
sõnakõuede keske-ella, taara tammiku tagaje
tuim iga meelelible
aga luule ei tule
ei kiirusta
ega kallista
luule ei lehvitagi enam
tal on oma asjad ja armud
ta on suureks kasvanud
armastusväärseks
armutult armulikuks
lennutee kõrgustes on tal väike osmik
kus ta vaimustunuid vastu võtab ja läbi nahutab
keegi ei laena, ei müü, ei kaaperda mulle lennukit
et temani ulatuda
varjukujudest elatun
suitsust ja viirukist
laon oma doominomajakese kokku
iga tuuleiil lööb ta uppi
armast tuuleke päästja ja karistai
võta luule oma õhkudesse
las ta sirutab oma käekest
et saaksin ära suudelda sinna takerdunud ebeme
aga tuul vaikib tormi ei tule
ja luule sahistab tasaette ettetasa
oma kõrges kauguses
minul hakkab külm ja ma lähen ahju peitu
lõõman seal omaette et sooja saada
ning mõtteid taas luulekese lainele sääda
headaega süside keskelt headaega suure paugu hetkest
praegu on avatud valge augu tummine tunnel
ehk peaks ära kasutama
järsku viib otse luule õuele
sõnakõuede keske-ella, taara tammiku tagaje
Monday, February 02, 2015
Monday, January 19, 2015
Thursday, September 25, 2014
Wednesday, June 04, 2014
muru
niidab pauli
avab temale monumendi
vuliseva jõe
vasakul kaldal
ja ennäe imet -
paul enam ei soiugi
vaid ümiseb unele
kõik teised väikesed norskajad
siruli kubemekarvade vahel
muru saab nukraks
ja teeb ennast täis
nii just see elukene käib-veereb mõhiseb:
kord välgutab, siis pälgutab
kord maadligi
kord taevastes
kes jääb vahele
seda paul ei tea
ei tea minagi
Tallinnas,
Sõle tänava korteris,
kohepraegu
paulist saab
moodulobjekti sarnane origami,
mis roimab lillekesi
ja muid tuules lehvitajaid
VT http://en.wikipedia.org/wiki/Modular_origami
avab temale monumendi
vuliseva jõe
vasakul kaldal
ja ennäe imet -
paul enam ei soiugi
vaid ümiseb unele
kõik teised väikesed norskajad
siruli kubemekarvade vahel
muru saab nukraks
ja teeb ennast täis
nii just see elukene käib-veereb mõhiseb:
kord välgutab, siis pälgutab
kord maadligi
kord taevastes
kes jääb vahele
seda paul ei tea
ei tea minagi
Tallinnas,
Sõle tänava korteris,
kohepraegu
paulist saab
moodulobjekti sarnane origami,
mis roimab lillekesi
ja muid tuules lehvitajaid
VT http://en.wikipedia.org/wiki/Modular_origami
Thursday, May 22, 2014
Kadrile ja Erkile
Võtab tummaks, rõõmurikkaks,
õnnesoovi automaadiks,
piimapaki metsatukaks,
paigaks, kus saab plastmass hukka,
kust ei pääse piiluma
kes seal kõik on liikumas.
Kelle kätte sulpsab saatus,
mis on tulevane vaatus?
Trammirööpad kistud maast
peatselt järgneb muugi saast.
Ümber kohendada prügi
leekida ja üleneda
korduda ja ühineda ---
see on tulevane vaatus,
mida eal ei vaena saatus.
Saturday, May 10, 2014
mine peesse mu autron
aura jalust
aura ära
mul on endagi aurast kõrini
kõnni minema
kõtt-kõtt
sedapidi ja säältpoolt
saad oma keretäie kätte
nii et mull otsaees
nii hull on see asi
ja ära minu poole vaata
selline haisev saast
autroon või hülss
püssi sa minu käest ei saa
ja pageda ma sul ei lase
vermišell takoi
haisev
aura jalust
aura ära
mul on endagi aurast kõrini
kõnni minema
kõtt-kõtt
sedapidi ja säältpoolt
saad oma keretäie kätte
nii et mull otsaees
nii hull on see asi
ja ära minu poole vaata
selline haisev saast
autroon või hülss
püssi sa minu käest ei saa
ja pageda ma sul ei lase
vermišell takoi
haisev
Thursday, May 08, 2014
Kultuurivedru meie kõikide sees
pole veel leebeks kulunud,
Hooke'i seadus toimib.
Mõtelge, suure tüki sooja leiba,
supikausi kartulat,
võttis kohe, andis kohe, silma pilgutamata,
nahka soojaks nüpeldamata,
niisama,
ilmasoojaks,
oh et kohe kuldi silmad, silmad, mis põletavad,
jalad, mis pagevad,
kuulge ikka eilast möla ilmakese jahtunedes,
jahu taevasta sadades,
uurides ja uuristades kulla külma silma paistel,
paistes päkkadel lidudes vedrusamblal,
tuule tõukel, usu ja valuta,
ei ole oodata halastust,
alastus tuleb alandus kukil,
keegi ei pane tähelegi,
vedru vaid veidi kissitab silmi,
ilmafilmi käseb lõpuni kaeda,
ei vaeva tulutult oma kogutud energiahinge,
pinge lõõb pinndi kannikaisse,
pistet ei jõua adudagi,
ära ei jõua kadudagi Euroopa piiride sisemaalt,
vedru enese kinnituskeskmest,
valju möla kõlarite piirest.
pole veel leebeks kulunud,
Hooke'i seadus toimib.
Mõtelge, suure tüki sooja leiba,
supikausi kartulat,
võttis kohe, andis kohe, silma pilgutamata,
nahka soojaks nüpeldamata,
niisama,
ilmasoojaks,
oh et kohe kuldi silmad, silmad, mis põletavad,
jalad, mis pagevad,
kuulge ikka eilast möla ilmakese jahtunedes,
jahu taevasta sadades,
uurides ja uuristades kulla külma silma paistel,
paistes päkkadel lidudes vedrusamblal,
tuule tõukel, usu ja valuta,
ei ole oodata halastust,
alastus tuleb alandus kukil,
keegi ei pane tähelegi,
vedru vaid veidi kissitab silmi,
ilmafilmi käseb lõpuni kaeda,
ei vaeva tulutult oma kogutud energiahinge,
pinge lõõb pinndi kannikaisse,
pistet ei jõua adudagi,
ära ei jõua kadudagi Euroopa piiride sisemaalt,
vedru enese kinnituskeskmest,
valju möla kõlarite piirest.
Monday, December 23, 2013
Wednesday, November 13, 2013
Minagi olin kord väikene mees ja päikene põles mu südame sees.
Nüüd olen saanud nii väikeseks, et olen iseenese päikeseks.
Mind keegi ei näe ega kuule ka, sest elan täiesti tuuleta.
Ja kui kord hakkabki sadama, siis panen otsemaid plagama.
Mida kiiremalt sammun, seda selgemalt näen, et eestlusest alles vaid silmade söed.
Oh mida sa sahmid ja mida ka põed tuleb ikkagi sellest, et raamatuid loed.
On saatanast salmid, päevavalgus on nöök, meiesuguste koht on üks pime köök,
kus huilgavad pannid, käib pottide kriisk ning valmib üks leotis, mis võidule viib.
Ei taha sa võitu, ei alistunut, kurgust trügib sul välja vaid valu ja nutt.
Aga keegi ei taha võidetut! Võimuväljadele on kõikidel rutt!
Mida teha, et maha suruda nutt ja näha päikeses kiirgavat võidelnut?
Tuleb minek ja kaugele alla (või üles) jääb Maa, teistel tuleb ta pinda jagada,
minul kauguse kiirendus ammu on sees - ei see ütle, kas tulev on ees
või hoopis tagantpoolt tulijad mind edasi minema susivad?
Need kiiruse sussid, mida jalast ei saa, mind panevad päiksena põlema
veel miljardeiks aastaiks ning selles ei saa küll saatant ennast süüdistada.
13. novembril 2013
Sunday, September 22, 2013
Friday, September 20, 2013
Wednesday, September 18, 2013
kirvendavad tähelaevad
virvendavad taevad
meelemõistusele käivad
ootused ja vaevad
kellele on vaja seda
viimset täheprügi
kui on inimesel kadund
siinse ilma tugi
kui on katki sidemed
ja ütlemata sõnad
puruks elu pidemed
ja killunenud kõlad
muusika ei aita enam
inimlast, kes katki
tagasi vaid tahab tema
katkiläinud kätki
virvendavad taevad
meelemõistusele käivad
ootused ja vaevad
kellele on vaja seda
viimset täheprügi
kui on inimesel kadund
siinse ilma tugi
kui on katki sidemed
ja ütlemata sõnad
puruks elu pidemed
ja killunenud kõlad
muusika ei aita enam
inimlast, kes katki
tagasi vaid tahab tema
katkiläinud kätki
esimene päev tundub, et see on uni
raske uni, mis kohe otsa saab
õnnelikult päevavalgusse maandub
siis saad aru et see on tõelus
südameasi
truuduse instrument
ookeani kohin akna all
rahustavalt äratav
ärkamine on järgmine vaatus
mis kaugusest veel ära ei paista
mille lootuse luited võivadki jääda kaugele
ei paista ära
ainult kõrvus kohiseb lõppematu
ookean
18. septembril 2013. a.
raske uni, mis kohe otsa saab
õnnelikult päevavalgusse maandub
siis saad aru et see on tõelus
südameasi
truuduse instrument
ookeani kohin akna all
rahustavalt äratav
ärkamine on järgmine vaatus
mis kaugusest veel ära ei paista
mille lootuse luited võivadki jääda kaugele
ei paista ära
ainult kõrvus kohiseb lõppematu
ookean
18. septembril 2013. a.
Sunday, June 23, 2013
Gödeli ringaeg
Möbiuse lintring
Elu elatavus
Ülepea
Allavoolu
Pisikupesa
Pistriku karje
Karge põhjamaatuul
põikab põue
Lõikab unustuse niit
mälestused pooleks
Need mis meeles
ja need mis juba läind
tännapoole
Linnuteed
Mälestuste mälestustele
polegi enam kohta
kõrge päikese
all
Hall jaanipäev peatselt käes
Meenutuste konveier katki
ei lähe
Loksutab ja logistab
ilmalõpuni välja
23.06.2013
Möbiuse lintring
Elu elatavus
Ülepea
Allavoolu
Pisikupesa
Pistriku karje
Karge põhjamaatuul
põikab põue
Lõikab unustuse niit
mälestused pooleks
Need mis meeles
ja need mis juba läind
tännapoole
Linnuteed
Mälestuste mälestustele
polegi enam kohta
kõrge päikese
all
Hall jaanipäev peatselt käes
Meenutuste konveier katki
ei lähe
Loksutab ja logistab
ilmalõpuni välja
23.06.2013
Monday, May 27, 2013
tänagi päike paistab ja tuul puhub
oksad ja lehed on liikumises
keegi vaatabki taevasse
aga ilm ei vasta
ilm ei vastuta
elupõhiküsimuste eest
vaid varjub tuulde ja pilvedesse
ning päikese tuumasõtta
mille lõpp õnneks veel ei paista
magnettormid tulevad ja lähevad
meeleolud koormavad hingi
ning siinsamas lähedal/ kaugel
konnake põõnab päevaund
laste hääled kanduvad tuulega kaugele
päike paistab ning meelele vajub rahu
nagu vanasti
vana
sti
i
ammuenneeelolevat äikest
oksad ja lehed on liikumises
keegi vaatabki taevasse
aga ilm ei vasta
ilm ei vastuta
elupõhiküsimuste eest
vaid varjub tuulde ja pilvedesse
ning päikese tuumasõtta
mille lõpp õnneks veel ei paista
magnettormid tulevad ja lähevad
meeleolud koormavad hingi
ning siinsamas lähedal/ kaugel
konnake põõnab päevaund
laste hääled kanduvad tuulega kaugele
päike paistab ning meelele vajub rahu
nagu vanasti
vana
sti
i
ammuenneeelolevat äikest
Saturday, January 26, 2013
mudelkatsed vastavad ettekujutusele
aga elu mitte ikka mitmed käänud ja
urkad kus viibidagi raske tõusevad
meelele või otse kõrvale ning nende
eest pagemine võtab kogu võhma
keegi ei hooli keegi ei hoolitse pane
tähele ega i-le täppi peale sest võtab
kogu võhma ja pageb keset keeletuid
maastikke tuulekohina saatel tulevihina
poole maastik on täis põletavaid ronte
ja konte krigiseb varvaste all kuniks
tõrvik on süüdatud minek on uhke
ja vaba ja uljas ja eneseteostus piiride piiril
aga elu mitte ikka mitmed käänud ja
urkad kus viibidagi raske tõusevad
meelele või otse kõrvale ning nende
eest pagemine võtab kogu võhma
keegi ei hooli keegi ei hoolitse pane
tähele ega i-le täppi peale sest võtab
kogu võhma ja pageb keset keeletuid
maastikke tuulekohina saatel tulevihina
poole maastik on täis põletavaid ronte
ja konte krigiseb varvaste all kuniks
tõrvik on süüdatud minek on uhke
ja vaba ja uljas ja eneseteostus piiride piiril
Saturday, September 22, 2012
mustade pilvede kirgastel sallidel
kilgendab valguse täpp
minagi olin neil päevadel hallidel
iseenese vrakk
kauguses kumendav viimane ratsanik
kaduvik-tõrviku lipp
maailma lainete osanik omanik
igavikkude tipp
saamatu armetu vilets ja vaevane
hüljatud prohvet ja koer
ikka veel suutmatult taevane
elavikkude poeg
kilgendab valguse täpp
minagi olin neil päevadel hallidel
iseenese vrakk
kauguses kumendav viimane ratsanik
kaduvik-tõrviku lipp
maailma lainete osanik omanik
igavikkude tipp
saamatu armetu vilets ja vaevane
hüljatud prohvet ja koer
ikka veel suutmatult taevane
elavikkude poeg
Thursday, May 03, 2012
SAATUSE KAOTSIMINEK
laulvas revolutsioonis
Berliini müüri lõhkamisõhinas
nii et taustalgi pole enam
eesti, läti ja leedu asja
kulunud vidinakesed
mille sadu või umin
kidakeelselt ja kaudu
meie meeli riivab
seeeest on meil taskuid ja ekraane
täitev tegelik maailma mis loeb ja
sööb mille pugu on ilane ja kasvab
nii et meile ei jää aegagi
saatusega hüvasti jätta
Riia, 29. märtsil 2012
laulvas revolutsioonis
Berliini müüri lõhkamisõhinas
nii et taustalgi pole enam
eesti, läti ja leedu asja
kulunud vidinakesed
mille sadu või umin
kidakeelselt ja kaudu
meie meeli riivab
seeeest on meil taskuid ja ekraane
täitev tegelik maailma mis loeb ja
sööb mille pugu on ilane ja kasvab
nii et meile ei jää aegagi
saatusega hüvasti jätta
Riia, 29. märtsil 2012
Saturday, December 10, 2011
Wednesday, November 16, 2011
KOSMOSE PIIRITULBAD JA KAUGUSE PURSKAVAD VÄED
priiskavad rahvahulgad on need mida sa ilmsi näed
teised end peidavad pildilt on vargsi ja kaugemal
varsti lugeda võid ühelt sildilt et mäedki sääl laugemad
ja sestap et see pidu sääl voogab kui kerge tuule käes järv
ning koos temaga hoovab säält lasuurne taevalik värv
mille nägemine ja lõhnad teevad põlvedest raugeks kõik
ja pole sääl poisid kõhnad ega mannetu kauge hõik
vaid veri pannakse keema ja üle keeb kannatus
kosmos endiselt eemalt kuulutab rannatust
priiskavad rahvahulgad on need mida sa ilmsi näed
teised end peidavad pildilt on vargsi ja kaugemal
varsti lugeda võid ühelt sildilt et mäedki sääl laugemad
ja sestap et see pidu sääl voogab kui kerge tuule käes järv
ning koos temaga hoovab säält lasuurne taevalik värv
mille nägemine ja lõhnad teevad põlvedest raugeks kõik
ja pole sääl poisid kõhnad ega mannetu kauge hõik
vaid veri pannakse keema ja üle keeb kannatus
kosmos endiselt eemalt kuulutab rannatust
Friday, October 28, 2011
Ühel hetkel
sa mõtled
et läinud kõik siit
ainult liiv
sahistab
vapralt
sääl ent kerkib
su abaluist tiib
mida saputad
hapralt
tõusmise tung
ennast kasvatab siis
hinge sügaval valla
end lahvatab viis
et võiks tõeluski
olla nii vahva
ent siis tõstab õelus
su teele kahva
südame põhjas
lööb viimane jaks
ning lihaseid
tardumus valdab
ometi sind
praegu on kaks -
oma keha ja tiivad -
ning hing, kes neid valvab
ei näe sina und
keset virvendust ahkjat
sest tulnud on tund
kus tõusetub tuul
kasvab torm
laine randasid lahkab
kasvab kõrgusse tahe
tõusmise isu ja vorm
ainestumise savi
olla laine ja rahe
savilinnuna taevas
keset tähtede tuld
süda kirkuse vaevas
kõik otsekui kuld
ega puutu ei puutu
su jalg eales muud
muld jäänd kaugele
aga
ei avane taevad
ega laugele
pisarat
voola
Voilaa!
1.06.2007
sa mõtled
et läinud kõik siit
ainult liiv
sahistab
vapralt
sääl ent kerkib
su abaluist tiib
mida saputad
hapralt
tõusmise tung
ennast kasvatab siis
hinge sügaval valla
end lahvatab viis
et võiks tõeluski
olla nii vahva
ent siis tõstab õelus
su teele kahva
südame põhjas
lööb viimane jaks
ning lihaseid
tardumus valdab
ometi sind
praegu on kaks -
oma keha ja tiivad -
ning hing, kes neid valvab
ei näe sina und
keset virvendust ahkjat
sest tulnud on tund
kus tõusetub tuul
kasvab torm
laine randasid lahkab
kasvab kõrgusse tahe
tõusmise isu ja vorm
ainestumise savi
olla laine ja rahe
savilinnuna taevas
keset tähtede tuld
süda kirkuse vaevas
kõik otsekui kuld
ega puutu ei puutu
su jalg eales muud
muld jäänd kaugele
aga
ei avane taevad
ega laugele
pisarat
voola
Voilaa!
1.06.2007
Saturday, October 22, 2011
Kas me kardame elu või surma?
Hääbumishurma!?
Igavest turva
avakil uksel,
millest ei ärka -
ei ärka, ei märka
südametukses
iilide külma, jahekat
kutset,
maailma okset ja lokset
ja lukset, luksumist
ajatu piiril
nähtamatumail kiiril...
22.10.11
Loksumist lõputut
haavatud paadis,
kellegi saagina
kellegi saagiks,
õmblustest rebenend
rõivais paraadil,
teabkelle korraldet
hukatusaagal,
hääl kus nii kähinal
korrutub plaadil:
uhke on hõljuda
hõivatud vaadis,
lahke on vajuda
valitus laadis!
22.10.11
Hing närit tõukudest
kookoneist tõusvatest
kaunitar-liblikaist
kurguni saati.
Kaugetest lõketest
pudeneb söestunud
helbeid, mis kerkivad
taevaste saagiks.
22.10.11
Kui oleks kestvalt
nii jumalik-hea,
siis järgneks Talle
või kinnisilmi.
Pakule paneks
kinniseot pea,
ise seaks leekima
tuleroa halud.
22.10.11
Hääbumishurma!?
Igavest turva
avakil uksel,
millest ei ärka -
ei ärka, ei märka
südametukses
iilide külma, jahekat
kutset,
maailma okset ja lokset
ja lukset, luksumist
ajatu piiril
nähtamatumail kiiril...
22.10.11
Loksumist lõputut
haavatud paadis,
kellegi saagina
kellegi saagiks,
õmblustest rebenend
rõivais paraadil,
teabkelle korraldet
hukatusaagal,
hääl kus nii kähinal
korrutub plaadil:
uhke on hõljuda
hõivatud vaadis,
lahke on vajuda
valitus laadis!
22.10.11
Hing närit tõukudest
kookoneist tõusvatest
kaunitar-liblikaist
kurguni saati.
Kaugetest lõketest
pudeneb söestunud
helbeid, mis kerkivad
taevaste saagiks.
22.10.11
Kui oleks kestvalt
nii jumalik-hea,
siis järgneks Talle
või kinnisilmi.
Pakule paneks
kinniseot pea,
ise seaks leekima
tuleroa halud.
22.10.11
Wednesday, September 28, 2011
Sunday, September 18, 2011
Saturday, August 20, 2011
Saturday, December 18, 2010
Kes vastaks palujale
annaks tröösti
ja lohutust?
Kõik on nii katki
lõhkine ja kole
Kord öeldu painav lehkav
paheliselt vale
Nii palju kohustust
Nii vähe ohutust
Nii napilt oidu
Nii loidu
Märkamist
Ei lohutust ei usku
Tuskatoovat ootusetust
Ootvel
Päev vajuv vihkamise uttu
Kes hoomaks koormat
mis sääl hoomamatult
hõõgub?
Kes märkaks pisilast
kes tasa ootab
oma
torketundi? Sundi?
13. aprillil 1995
annaks tröösti
ja lohutust?
Kõik on nii katki
lõhkine ja kole
Kord öeldu painav lehkav
paheliselt vale
Nii palju kohustust
Nii vähe ohutust
Nii napilt oidu
Nii loidu
Märkamist
Ei lohutust ei usku
Tuskatoovat ootusetust
Ootvel
Päev vajuv vihkamise uttu
Kes hoomaks koormat
mis sääl hoomamatult
hõõgub?
Kes märkaks pisilast
kes tasa ootab
oma
torketundi? Sundi?
13. aprillil 1995
Friday, December 17, 2010
hiilgeaegade terassilmad
hõõgutavad singulaarsust
maakera tagapoolel
kas saab sindri hüppama
kui püksid tuld võtavad
kas hakkavad talgi püksid püüli sõeluma
kui otsakene otsaees
või virutab keegi varbaga
selle palli avaruse vabadustesse
kust keegi teda kinni ei püüa
kätesse ei saa
ikka viuhti ja läind
teooriad upakil kurvakil räpakil roostes
kuluhallid ja viimse vindini tarvitet
teoreetikud viimsepäevakantud
ainult varbad veel paistavad päikesepimestuse alt
hõõgutavad singulaarsust
maakera tagapoolel
kas saab sindri hüppama
kui püksid tuld võtavad
kas hakkavad talgi püksid püüli sõeluma
kui otsakene otsaees
või virutab keegi varbaga
selle palli avaruse vabadustesse
kust keegi teda kinni ei püüa
kätesse ei saa
ikka viuhti ja läind
teooriad upakil kurvakil räpakil roostes
kuluhallid ja viimse vindini tarvitet
teoreetikud viimsepäevakantud
ainult varbad veel paistavad päikesepimestuse alt
kaks dimensiooni jälitavad kolmandat
ei teine teisest mööda ei kolmaski ega neljaski
ei naljatamisi ei julmalt rõhudes
libisedes otsekui jääl või lumel
ikka ninapidi kinni
otsekui sahk
mille päevad on loetud
nukker pikk pime mänd loojaku õdususes
õndsalt ja kaua kõikudes
kuniks juured veel kannavad
maa peab vastu
ja taevased tuuled murenevad vastu okkaid
üheksandas dimensioonis
ja kümme pluss ühes
stringide omapäise jõuramise rütmis
kuniks nägemist seniks vägevust
sinimuld võtku omaks ja valevus kiita
liita jõuame hiljemgi kui aega enam pole
aurustunud aeg tara taga kiidab taara tarkust
ega palu palukest ega pakase eest sooja
looja on looja on looja on looja
dimensioonitu singulaarsus süsimust auk
ei teine teisest mööda ei kolmaski ega neljaski
ei naljatamisi ei julmalt rõhudes
libisedes otsekui jääl või lumel
ikka ninapidi kinni
otsekui sahk
mille päevad on loetud
nukker pikk pime mänd loojaku õdususes
õndsalt ja kaua kõikudes
kuniks juured veel kannavad
maa peab vastu
ja taevased tuuled murenevad vastu okkaid
üheksandas dimensioonis
ja kümme pluss ühes
stringide omapäise jõuramise rütmis
kuniks nägemist seniks vägevust
sinimuld võtku omaks ja valevus kiita
liita jõuame hiljemgi kui aega enam pole
aurustunud aeg tara taga kiidab taara tarkust
ega palu palukest ega pakase eest sooja
looja on looja on looja on looja
dimensioonitu singulaarsus süsimust auk
Saturday, September 18, 2010
ELU ON LIHTNE -
kõnni ja sure!
Samm olgu ehtne,
muuks polgu muret.
Kõnd annab tiivad,
kõrgele tõstab.
Kuhu need viivad,
kes kelle ostab?
Samm leiab saagi,
kes tõusnud on mullast,
jänesehaagid
ei päästa surmast.
Surm tuleb ise,
hääletult, visalt,
halvab su sise-
tunde ja kisad.
Seisma jääb keset
tarduvat päeva -
seda su silmad
jäävadki kaema.
Elu on lihtne -
kõnni ja sure!
Samm olgu ehtne,
muust polgu muret.
kõnni ja sure!
Samm olgu ehtne,
muuks polgu muret.
Kõnd annab tiivad,
kõrgele tõstab.
Kuhu need viivad,
kes kelle ostab?
Samm leiab saagi,
kes tõusnud on mullast,
jänesehaagid
ei päästa surmast.
Surm tuleb ise,
hääletult, visalt,
halvab su sise-
tunde ja kisad.
Seisma jääb keset
tarduvat päeva -
seda su silmad
jäävadki kaema.
Elu on lihtne -
kõnni ja sure!
Samm olgu ehtne,
muust polgu muret.
Thursday, February 18, 2010
varsti matab päikese
me vapper tulev koduke
nii õrnake nii hellake
nii heledasti kollane
ta kerkib heli kiirusel
ning nagu tapjal viirusel
töö käib üks viks ja voks
jah toks toks toks toks toks
nii madalkõrge hiirehall
ja tomat tukub katusel
ent päikene on kadunud
kõik varju sisse vajunud
jah vajunud jah kulgenud
kõik sujunud oh ujunud
on külje alla ajunud
ning aju tühjaks kujunud
me majake see imehall
9. mail 2005. aastal
me vapper tulev koduke
nii õrnake nii hellake
nii heledasti kollane
ta kerkib heli kiirusel
ning nagu tapjal viirusel
töö käib üks viks ja voks
jah toks toks toks toks toks
nii madalkõrge hiirehall
ja tomat tukub katusel
ent päikene on kadunud
kõik varju sisse vajunud
jah vajunud jah kulgenud
kõik sujunud oh ujunud
on külje alla ajunud
ning aju tühjaks kujunud
me majake see imehall
9. mail 2005. aastal
Wednesday, January 06, 2010
elo
veereb nigu herrness venimus
ühest purgist teise teisest makku ja sealt
solgiveetorusid mööda maailma sitatorni mida
ei kõiguta torm
ainult torud veel juhivad inimkeha
soolikad ja infovood
ikka ühe heinasao äärest teise äärde
eeslid valima jäävadki kui poliitikud sedagi lõuatäit
oma liuale ei kahma
19.III.1999
veereb nigu herrness venimus
ühest purgist teise teisest makku ja sealt
solgiveetorusid mööda maailma sitatorni mida
ei kõiguta torm
ainult torud veel juhivad inimkeha
soolikad ja infovood
ikka ühe heinasao äärest teise äärde
eeslid valima jäävadki kui poliitikud sedagi lõuatäit
oma liuale ei kahma
19.III.1999
Friday, August 14, 2009
jälle siin kesk nukraid vihmahooge
stampe näruseid ja tuhmunud klišeid
kõlab karjatus nüüd looge looge looge
ja vaibub keset halle taevalisi teid
ei ole kasvatatud koolitatuks Teid
et peate iga rida sõnasõnalt võtma
ja ootama et nägus koolineid
Teid ootamatult kõnetab ja tõttab
kesk padusadusid Teid maha jätma
stampe näruseid ja tuhmunud klišeid
kõlab karjatus nüüd looge looge looge
ja vaibub keset halle taevalisi teid
ei ole kasvatatud koolitatuks Teid
et peate iga rida sõnasõnalt võtma
ja ootama et nägus koolineid
Teid ootamatult kõnetab ja tõttab
kesk padusadusid Teid maha jätma
Friday, July 31, 2009
lugedes lugudes väljendatavat ahastust
kogedes kogudesse peitetud piina
tahtmatult tahtes kesk piiritut alastust
omagi hinge turule viia
põrgates põrkudes silmituilt müüridelt
müütidest imedes kestmatut mürki
surudes vett välja pisarais püüridest
pekseldes vastu kreekat ja türki
kujudes sujudes pudedais kudedes
kaladeks lindudeks limukaiks saades
vimm kisub riuklikult kipra ja kulmudes
kuulutab hämmeldus härduvat aadet
selleta milleta poleta tuleta
miski siin ilmas ei viljastu ilmu
põleta põleta põleta põleta
aju soppi kinni jäänd tsellofaanfilmi
kogedes kogudesse peitetud piina
tahtmatult tahtes kesk piiritut alastust
omagi hinge turule viia
põrgates põrkudes silmituilt müüridelt
müütidest imedes kestmatut mürki
surudes vett välja pisarais püüridest
pekseldes vastu kreekat ja türki
kujudes sujudes pudedais kudedes
kaladeks lindudeks limukaiks saades
vimm kisub riuklikult kipra ja kulmudes
kuulutab hämmeldus härduvat aadet
selleta milleta poleta tuleta
miski siin ilmas ei viljastu ilmu
põleta põleta põleta põleta
aju soppi kinni jäänd tsellofaanfilmi
Friday, September 19, 2008
tudeng, kes lubas, ei tulnud
midagi pole olnud
seegi, mis meenub, pole
niiväga vana ja kole
keski, kel suured kõrvad,
seisab kusagil kõrval
seisab ja piidleb üha
kas mäe tagant paistab püha
või tõuseb kuu otseloodis
(kes ta hõbedast kuuliga laadis)
ja tõstabki püssi palge
kuul kihutab vahelt jalge
jätab endasse täitmatuse
ja vilistab läbi kuse
mille ise esile manas
kui kuu poolt eemale plagas
et õnnega pooleks saada
üks hilisõhtune saaga
kus kuu tõuseb taeva, üksi,
ning hirm märgab püksid
midagi pole olnud
seegi, mis meenub, pole
niiväga vana ja kole
keski, kel suured kõrvad,
seisab kusagil kõrval
seisab ja piidleb üha
kas mäe tagant paistab püha
või tõuseb kuu otseloodis
(kes ta hõbedast kuuliga laadis)
ja tõstabki püssi palge
kuul kihutab vahelt jalge
jätab endasse täitmatuse
ja vilistab läbi kuse
mille ise esile manas
kui kuu poolt eemale plagas
et õnnega pooleks saada
üks hilisõhtune saaga
kus kuu tõuseb taeva, üksi,
ning hirm märgab püksid
Tuesday, May 27, 2008
Monday, May 26, 2008
iga hetke suhestus teise hetke on ime
iga retke suhestus teise retke on ime
iga katme suhestus teise katme on ime
iga matme suhestus teise matme on ime
iga hetke suhestus teise hetke on ime
iga hetke suhestus teise hetke on ime
iga hetke suhestus teise hetke on ime
iga hetke suhestus teise hetke on ime
iga hetke suhestus teise hetke on ime
iga retke suhestus teise retke on ime
iga katme suhestus teise katme on ime
iga matme suhestus teise matme on ime
iga hetke suhestus teise hetke on ime
iga hetke suhestus teise hetke on ime
iga hetke suhestus teise hetke on ime
iga hetke suhestus teise hetke on ime
iga hetke suhestus teise hetke on ime
TÜHJUS EI KUULE
elektron ja positron
maailm ja anti-maailm
annihileeruvad
(suunurgad rõõmsalt elevil)
ega anna end näole
muul kujul kui suigutava
sillerdava, tagamõtteta
valgusena
unehämarus üll
tähistaeva teki sisse mässituna
kihutab valgus
oma ainuvõimalikul kiirusel
(Wikipedia andmeil 299 tuhat 796 km/s)
aja algusest
aja lõppu
teades kogu aeg
kristallselgelt
et aega pole olemas
(vt Julian Barbour "The End of Time")
30. aprillil 2008. a.
elektron ja positron
maailm ja anti-maailm
annihileeruvad
(suunurgad rõõmsalt elevil)
ega anna end näole
muul kujul kui suigutava
sillerdava, tagamõtteta
valgusena
unehämarus üll
tähistaeva teki sisse mässituna
kihutab valgus
oma ainuvõimalikul kiirusel
(Wikipedia andmeil 299 tuhat 796 km/s)
aja algusest
aja lõppu
teades kogu aeg
kristallselgelt
et aega pole olemas
(vt Julian Barbour "The End of Time")
30. aprillil 2008. a.
Tuesday, April 08, 2008
Tuulile
Kui ei saa öelda, siis vaikigem
Kui ei kosta, siis kikitagem kõrvu
Küll kõrgus kostab, kui kord võtab vaevaks
ja muudab kuulmatuse lumivalgeks laevaks
mis võtab pardale meid
sõnatuid ja suutuid
KÕIK muutub igaviku toel ja kutsel
kui suudame veel olla kuuldel
kuudel mis süvendavad mäletuse jõe
kust kuuldub kutse läbi pilkasuse nõe
küll lapse, kaaslase, küll tuttava, küll õe
Kui ei saa öelda, siis vaikigem
Kui ei kosta, siis kikitagem kõrvu
Küll kõrgus kostab, kui kord võtab vaevaks
ja muudab kuulmatuse lumivalgeks laevaks
mis võtab pardale meid
sõnatuid ja suutuid
KÕIK muutub igaviku toel ja kutsel
kui suudame veel olla kuuldel
kuudel mis süvendavad mäletuse jõe
kust kuuldub kutse läbi pilkasuse nõe
küll lapse, kaaslase, küll tuttava, küll õe
Tuesday, April 01, 2008
kummastumata kummitust kuulata isepäist
pärast ei lahti saa tuuletust jäärapääst õhkab mis jäist
olemust olemist stringide kilamist kosmose ruumide kõlamuis
kõlatuis
kaugusest lahtisaand ajad ja mälude setted enam ei ulatu
lihani luuni ja ajju mässunud rajju ja uputund sademevette
tõusevad lummuslik tegelikult su ette ja retke jätkavad teised
kel polegi sinuni asja
ühtegi astjat ei jää sinust kõlksuma kaevaja kühvlite vastu
ainumalt tühine hingeke tühermaa tuulte käes vaarub ja viimaks
lööb valusalt peadpidi müüri mis äkki on kerkind
selgi pole sinuga suuremat asja
pärast ei lahti saa tuuletust jäärapääst õhkab mis jäist
olemust olemist stringide kilamist kosmose ruumide kõlamuis
kõlatuis
kaugusest lahtisaand ajad ja mälude setted enam ei ulatu
lihani luuni ja ajju mässunud rajju ja uputund sademevette
tõusevad lummuslik tegelikult su ette ja retke jätkavad teised
kel polegi sinuni asja
ühtegi astjat ei jää sinust kõlksuma kaevaja kühvlite vastu
ainumalt tühine hingeke tühermaa tuulte käes vaarub ja viimaks
lööb valusalt peadpidi müüri mis äkki on kerkind
selgi pole sinuga suuremat asja
ÜDIPIDI
ürte mööda
nabanöörist
sihti mööda
ilmaruumi
sügavikku
nurismaiselt
vallavaeselt
silmad pöörlevad
kui kettad
siseilma
kaemustesse
kaebustesse
kirgastusse
hinge ilu
hoidlasse
paremasse
vasemasse
varbasse
ja pöidlasse
üdipidi
ürte mööda
saladiku
jälile
jäljesse
mil pole mõõtu
igaviku konkusse
kordamööda
kordamata
paralleel-
maailmasse
ürte mööda
nabanöörist
sihti mööda
ilmaruumi
sügavikku
nurismaiselt
vallavaeselt
silmad pöörlevad
kui kettad
siseilma
kaemustesse
kaebustesse
kirgastusse
hinge ilu
hoidlasse
paremasse
vasemasse
varbasse
ja pöidlasse
üdipidi
ürte mööda
saladiku
jälile
jäljesse
mil pole mõõtu
igaviku konkusse
kordamööda
kordamata
paralleel-
maailmasse
Thursday, March 06, 2008
JUHAN VIIDINGULE MÕTELDES
novembris 2006
seinal orvakeses
kurvakeses
särahtab
päikselaik
kui igavene tõde
õde igiaus
igavese kestvusse
mässitud
keebi või keerubi
kuldtriipudesse
-------------
igal pool mõtled
mõtete sangpommid iga hetke küljes
mõtled ja mõtledki ennast teisele poole pilvi
taevasse taevakesesse teispoolsusse igavikku
vaatad sealt alla
mõttekeskne ---
teie ikka veel sääl?
-------------
sünnipäevaks anti mitu raha
päris mitu, kui kord olla aus
pärast seda vaadata on paha
kuidas lehkab peldik [siia tuleb paus]
-------------
sünnist saati pärilikuks
tehti meie laul
sünnist saati pärilikuks
meie kõigi auks
-------------
tõuseb suitsu sambakene
taevaranna aol
tohletab see kambakene
kes kord oli jaol
-------------
novembris 2006
seinal orvakeses
kurvakeses
särahtab
päikselaik
kui igavene tõde
õde igiaus
igavese kestvusse
mässitud
keebi või keerubi
kuldtriipudesse
-------------
igal pool mõtled
mõtete sangpommid iga hetke küljes
mõtled ja mõtledki ennast teisele poole pilvi
taevasse taevakesesse teispoolsusse igavikku
vaatad sealt alla
mõttekeskne ---
teie ikka veel sääl?
-------------
sünnipäevaks anti mitu raha
päris mitu, kui kord olla aus
pärast seda vaadata on paha
kuidas lehkab peldik [siia tuleb paus]
-------------
sünnist saati pärilikuks
tehti meie laul
sünnist saati pärilikuks
meie kõigi auks
-------------
tõuseb suitsu sambakene
taevaranna aol
tohletab see kambakene
kes kord oli jaol
-------------
ilm hämardub ja lumi härdub
kui inimene pikal nukral teel
veelviivuks piilub videvikku mardus
ja lõke viipab kaugelt eemale
justnagu hetkeks tuulepuhang veel
mu kannatusi määrib liivatuisu keel
ja üksiolekut ei puutu tema eal
vaid lahti kisub olemuse vead
ja kaugusesse kannab hinge keed
justnagu oleks olematud need
kui inimene pikal nukral teel
veelviivuks piilub videvikku mardus
ja lõke viipab kaugelt eemale
justnagu hetkeks tuulepuhang veel
mu kannatusi määrib liivatuisu keel
ja üksiolekut ei puutu tema eal
vaid lahti kisub olemuse vead
ja kaugusesse kannab hinge keed
justnagu oleks olematud need
Thursday, October 25, 2007
Monday, September 24, 2007
Friday, September 21, 2007
Thursday, September 20, 2007
Friday, January 05, 2007
MUIDUGI
teie kõrgus on terve täiesti terve ja läbinisti mädand
mis parata hommegi pole meil vastuvõttu ja ilm täiesti raisus rajude kaisus
kaugete poide möllu peitunud
ära heitunud lollakaist kombeist küsida igal juhul igaks tarbeks igavesti allkirja
mis haihtub fooni kiiremini kui valgus
valgusetus on nii kombekas kana
teie kõrgus on terve täiesti terve ja läbinisti mädand
mis parata hommegi pole meil vastuvõttu ja ilm täiesti raisus rajude kaisus
kaugete poide möllu peitunud
ära heitunud lollakaist kombeist küsida igal juhul igaks tarbeks igavesti allkirja
mis haihtub fooni kiiremini kui valgus
valgusetus on nii kombekas kana
Tuesday, September 05, 2006
alla kirjutada
maha istuda
maha kirjutada
alla lasta
maha lasta
süüdimatult
pikas pilkasuses pikas unes
pikas rivis puust pintsakus
vasak käsi poolenisti kivis
mälu krampis väikses nutsakus
Nuustakult veel korraks läbi põikas
häbi põletas ja pleekis puhvis juus
ammukadunuid kui nimepidi hõikas
kaotas okkad iga mänd ja kuusk
alla lasta maha kirjutama aega
mille kriime pole kogutud
mille vaevast pole tehtud laeva
mille nime pole jogurtil
maha istuda
maha kirjutada
alla lasta
maha lasta
süüdimatult
pikas pilkasuses pikas unes
pikas rivis puust pintsakus
vasak käsi poolenisti kivis
mälu krampis väikses nutsakus
Nuustakult veel korraks läbi põikas
häbi põletas ja pleekis puhvis juus
ammukadunuid kui nimepidi hõikas
kaotas okkad iga mänd ja kuusk
alla lasta maha kirjutama aega
mille kriime pole kogutud
mille vaevast pole tehtud laeva
mille nime pole jogurtil
Monday, May 29, 2006
Wednesday, April 26, 2006
kärnase lambana konnana kukena
siruta tiivad ja ilane lõug
sirgena kuulina enesest uhkena
süüta kauguse tuline õud
tuuline tuhane puhastuv lõõgastav
iseenesest kerkiv kui kõu
suuline punane kohanduv õõvastav
iseendasse keriv nõu
tinase tutaka veritsev latakas
otsmiku juustes kui vihane täi
hõbedast kindaga antud matakas
aegade algusest pöörlev käi
vabadus vapruseks tigedus taustaks
aegade hapruses kaugusi vae
hoonete varemed otsekui austaks
sind kes sa eales püssi ei lae
sind kes sa laulad kui jumal on äratand
taevaste kooride väe sinu sees
sind kes sa iialgi pole käratand
jalad kel puusani mudases vees
ja kui taas lõpetad kaiguvad metsikud
laaned ja rabad ning Arktika jää
need on nii valla ja vabad ja üksikud
et ilma lõpuni sinna sa jääd
siruta tiivad ja ilane lõug
sirgena kuulina enesest uhkena
süüta kauguse tuline õud
tuuline tuhane puhastuv lõõgastav
iseenesest kerkiv kui kõu
suuline punane kohanduv õõvastav
iseendasse keriv nõu
tinase tutaka veritsev latakas
otsmiku juustes kui vihane täi
hõbedast kindaga antud matakas
aegade algusest pöörlev käi
vabadus vapruseks tigedus taustaks
aegade hapruses kaugusi vae
hoonete varemed otsekui austaks
sind kes sa eales püssi ei lae
sind kes sa laulad kui jumal on äratand
taevaste kooride väe sinu sees
sind kes sa iialgi pole käratand
jalad kel puusani mudases vees
ja kui taas lõpetad kaiguvad metsikud
laaned ja rabad ning Arktika jää
need on nii valla ja vabad ja üksikud
et ilma lõpuni sinna sa jääd
malbeid neitseid trepimademetel
turskeid reisi prinke rindasid
tulekoldeid eluasemetel
meeletuna tõusvaid hindasid
ainsal hetkel elusõõmu keerul
ärkasid
sinu sõber Madalainu Keerub
ütles et sa ilma märkasid
ilm sind vaagis pilusilmas saagis
ootas tooreid vägitegusid
saatus pinnis kaalus vaagis
sinu küntud kuldseid vagusid
alles hiljem hilja õhtul
siis kui tuul tõi
siis kui tõi ta
siis jah siis jah
sündsusi ja sündmusi
ilm see vaagis päike praadis
kaunilt kõlas kandle plinn
ei tea enam mitmes kraadis
peitis ennast elu õnn
malbeid neitseid prinke rindu
pilke murdmas meelt ja meest
olgu teilgi särtsu indu
et end hoida tee pealt eest
turskeid reisi prinke rindasid
tulekoldeid eluasemetel
meeletuna tõusvaid hindasid
ainsal hetkel elusõõmu keerul
ärkasid
sinu sõber Madalainu Keerub
ütles et sa ilma märkasid
ilm sind vaagis pilusilmas saagis
ootas tooreid vägitegusid
saatus pinnis kaalus vaagis
sinu küntud kuldseid vagusid
alles hiljem hilja õhtul
siis kui tuul tõi
siis kui tõi ta
siis jah siis jah
sündsusi ja sündmusi
ilm see vaagis päike praadis
kaunilt kõlas kandle plinn
ei tea enam mitmes kraadis
peitis ennast elu õnn
malbeid neitseid prinke rindu
pilke murdmas meelt ja meest
olgu teilgi särtsu indu
et end hoida tee pealt eest
Monday, January 16, 2006
Thursday, August 04, 2005
Subscribe to:
Posts (Atom)