Thursday, December 30, 2004

tuule käes lookas
vihma all kookas
kripitseb krõbitseb
vaimukat salmi
valm aga ei valmi
ja tainas ei kerki
kärki ja särki ja
paganavärki
huulile tõuseb
mustmiljonil moel
kõik see ei loe
kõik see ei poe
hinge või mõttesse
tõttesse-
gi
ja jokk

Thursday, December 09, 2004

minagi käisin kord pirakal mäel
purskkaevud puurkaevud mõlemal käel

sitikaid putukaid põrnikaid pirakaid
jagamas saaki nii konte kui luid
nägin üht pilkesse tardunud haid
ilaojasse vahtivaid hardunud suid

taevast piiluvaid silmituid horde
kelle jaoks kärgatab välkude forte
kelle käest pagevad liha ja luud
valgusesära sääl valdab ja muud

vaikivad langetand pilgud ja pääd
kõrgusest meelde ei midagi jäänd
mannasadu pudrusulp
kus on minu väike kulp
kus on minu maias suu
miks siin uitab mingi muu
võõras teine olematu
nii et vappub trepp ja katus
nii et olemisest saab
tasa tuules hõljuv raas

Wednesday, November 03, 2004

KES ON LUBANUD ALUSTADA ABCD-ST?
KAS ME SEISAME TÜHJA KOHA PEAL NIMEGA TPÜ JA ÜMBER KIHUTAB TUUL?
MÜÜGINEIU NEITSILIK NAIIVSUS ON SIIS LOOMULIK!
MEGAOLEND NIMEGA TEADUS PAGEB VEEL SÜGAVAMALE METSA!
KAS ME SEDA TAHTSIMEGI?
RAHAPUU LOLLIDEMAAL KASVAB OMASOODU - KES SEDA HOOMAB?
VÕI ON LEITUD SALU, MIS POLE VIRTUAALNE?
VISKAB SPERMAT JA METS MÜHISEB!
ÜMISEB, ÜMISEB KUNI TÜMITAB NII ET PILGUST PISARAD PURSKUVAD,
MÜRSUD TUHISEVAD, LAAVA VOOLAB JA TPÜ-ST SAAB VULKAAN,
MIS EESTIMAA LAASTAB.
TEADMINE ULLIKENE TEADIS SEDA NIIGI, AGA KES TEDA LUGEDA VÕTTIS.
KAS ME SEDA TAHTSIMEGI - ABCD?

Friday, October 08, 2004

igal kuul tõmbab hamba välja ja kuseb
iga kuul kriimustab kuue narmaid
võtab jõu kokku ja laseb ja laseb ja laseb
vastu tuliseks keenud varbaid

kuskilt idaneb mõte mis justnagu toibub
mis siin ilmamaal Eestimaal toimub:
igal kuul tõmbab hamba välja ja kuseb
võtab jõu kokku ja laseb ja laseb ja laseb

Wednesday, September 15, 2004

päike paistab
naine pragab
vanajumal
raha jagab

harju harju
harju harju
varju ise-
oma varju

Wednesday, June 02, 2004

tuleb kaugelt
ega tea seda ise
uni laugelt
ja taastab olemise

taastab jõu
kogu elamise

tolmund nõu
laual kesk igavese
hõbenäolisust
kullaviset

oma olemise
magusat keset

Tuesday, June 01, 2004

meelteta ruumis
kuuldamatu undab
juhan saanuks täna
viiskümmend kuus
meeletu vanus

keelatu janus
neelata valus
seda lähedast kaugust

Friday, May 28, 2004

kunagi unustati mind kolikambrisse
kui välja sain oli maailm sootuks uus
igal platsil kasvas maja igast aknast kiikas
mingi jobu kel kõrvust tilpnesid juhtmed ning
huul oli rullis mingi mikrofonilaadse seadme
raskusest
rõskusest
kõnelemata sest kolikambri vaikne ja mahe kliima
oli mu ära rikkunud pistes ajju pisukese teadmise
et inimeste keskel on omasem on mõnusam soem
nende soerdite keskel küll mitte mõmisesin oma
elukoliurkasse naastes

kesteebselgeks teebkesselgeks selgekskesteeb
jäigimukõrvu jälgimukõrvu neisse on kaktuselised
mikrofonilaadsed oma pesa teinud käi veel väljas
lõbusalt
lõbusamalt
veel veel ja veel

lutsukivina
ületada veteväli
ja uppuda

mis võiks olla
üllam ülevam ümm
kunagi pole hilja
avada pööninguluuk
ja kiigata öisesse
sügavikku

kas täna julgen?
kas kohe olengi ingel?
MINA olengi MAAILM
kes võtab vastutuse

kel kõik vastused
silmpilkselt käes
mäng käib
ühte väravasse
minu ja maailma
vahel

vahel on maailm
väravaks
vahel mina

löödud väravaid
loetakse siis
kui luuad
lõunamaale
lennand
minugipärast võib maailma
ududesse matta
ja mustad augud
skafandritesse ajada
ikka ei jõuta
õigeks ajaks
pärale
ning maailmakahi
võtab võimust

ilus vaatepilt
suurejooneliselt
tappev

kaugelt lausa surmilu
valgete täpikeste
vaevumärgatav
elu

mis kohe on suits ja lõõm
ja kõikjale ulatuv pudemete
laam
milles kahlates
võib Päikseni jõuda
et põleda tema veel heledamal
kehal
elektronide vooks
mille pidetus on tuntud

Thursday, April 15, 2004

TULEHULLUS TULELUMM
MILLEST LÕÕMAB TAEVAKUMM

põletatud kulu lõhna
täis on linna äär
häirekella kaja sääl
täna enam me ei kohta

aga homsed põlengud
meeltesse on pääsenud
käised üles käärinud
ootavad vaid hommikut
et levitada lõhna

Tuesday, April 13, 2004

kes siin metsas huikab tuult
kes siin põllul külvab kumu
tuleb nagu robot kuult
nagu masin nagu tank
sõit sõit sõit ja pauk pauk pauk
ega hooli et siin udu
laotab linikut ja kadu
sõit sõit sõit ja pauk pauk pauk
augu kõrval auk mis auk
silmad näevad meel ei adu
kes siin külvab kadupadu
nii lihtne on eksida
ütled ja ongi vale
ütled veel kord
ja veel valem
ja jääbki valemiks
endalegi ootamatult leiad jääpurika seest
imelise aasa mille sädeluselumm lööb tummaks
ning jätab tardunult uut kuningat ootama

kes suurte poriste jälgedega katab su toa
piimpuhta põranda ning lutsutab su peost
haaratud imelise purika omale kõhtu

Wednesday, February 25, 2004

keegi tormab keegi tuiskab
kuskil libedale jääle
keegi kindlameelselt luiskab
et me tõuseme kord mäele

kurja kätt jääb põrgupada
pahemale superlaukad
niitjalt peen on kerkiv rada
õhk on ainus mida haukad

vaatepiirilt tormab alla
tusk ja hingepiinavilin
kerkib meelekindlus talda
jääb vaid maha lüüa pinin

Thursday, February 19, 2004

igapäev tormates
igavaks võib minna
sestap võtab tuul tuure
harvem

kui kellelgi on tuult tarvis
siis otsigu soojemast tornist
vasakul sinise triibu all
kiiktoolis

liig äkki äratades
võib äkiline olla
külva ikka tasameeli
et saak saaks äge

Monday, February 09, 2004

Luuvalupäeval
võetakse ette
võimatult korralik
jalgsimatk
üle liivatamata
libedate tänavate,
et end taas
tasakaalututena
tunda - selles
tasa ja kaalutlemata
kulgevas vabas riigis.

Saturday, January 24, 2004

Tere
ja ega mõtlemist arendada polegi tarvis,
sest see ju sünnilt kaasas,
olgu või kehvuke,
ikka parem kui kassil.
Tarvis on silmade hööritamist,
et tekstid eeskojas lausa lendleksid
ja seda oskab Veidemann hästi.
Orgtöö spets on Talvet.
Imaagotab iga semiootik.
Mis meile neile vastu panna?
Valemeid ei söanda,
sest peetakse matemaatikuks,
arutlused jäävad kuivaks,
skeemid skeletiks ja ajuleiud põlevad kui jõulukuused järelleekides.
Leekides elad,
gaasiks saad
ja taeva vallutad -
mis muud.
Räägitakse ka inimeseks kondenseerumisest,
kontrahtidest Vanakurja endaga,
koobastesse jäätatud üliajudest,
kes Kalevipoja kombel meid päästma tõttavad.
Aga neil puudub ajataju,
nad ei tea millal või kus,
sest põrgu põlismaadel pole vaja aega ja ruumi aduda,
seal on vabadus niisama ligi -
voli varjuda katlasse või saatuse vastu kurtma.
Mis meil sellest,
teooriaköidikuis vabaks ei saa.
Poeetika mudaselt mättalt
iluparkettidele liuglema ei pääse.
Kes öelnud A, see määgib ka Ä.

Tuesday, January 20, 2004

külm käsi langeb vabalt rippu
näpp toidab roidund leevikest
ei kuuldu tänavatelt rõkku
mis täidaks koltund teelised