jälle siin kesk nukraid vihmahooge
stampe näruseid ja tuhmunud klišeid
kõlab karjatus nüüd looge looge looge
ja vaibub keset halle taevalisi teid
ei ole kasvatatud koolitatuks Teid
et peate iga rida sõnasõnalt võtma
ja ootama et nägus koolineid
Teid ootamatult kõnetab ja tõttab
kesk padusadusid Teid maha jätma

lugedes lugudes väljendatavat ahastust
kogedes kogudesse peitetud piina
tahtmatult tahtes kesk piiritut alastust
omagi hinge turule viia

põrgates põrkudes silmituilt müüridelt
müütidest imedes kestmatut mürki
surudes vett välja pisarais püüridest
pekseldes vastu kreekat ja türki

kujudes sujudes pudedais kudedes
kaladeks lindudeks limukaiks saades
vimm kisub riuklikult kipra ja kulmudes
kuulutab hämmeldus härduvat aadet

selleta milleta poleta tuleta
miski siin ilmas ei viljastu ilmu
põleta põleta põleta põleta
aju soppi kinni jäänd tsellofaanfilmi