Friday, October 28, 2011

Ühel hetkel
sa mõtled
et läinud kõik siit
ainult liiv
sahistab
vapralt

sääl ent kerkib
su abaluist tiib
mida saputad
hapralt

tõusmise tung
ennast kasvatab siis
hinge sügaval valla
end lahvatab viis
et võiks tõeluski
olla nii vahva
ent siis tõstab õelus
su teele kahva

südame põhjas
lööb viimane jaks
ning lihaseid
tardumus valdab
ometi sind
praegu on kaks -
oma keha ja tiivad -
ning hing, kes neid valvab

ei näe sina und
keset virvendust ahkjat
sest tulnud on tund
kus tõusetub tuul
kasvab torm
laine randasid lahkab

kasvab kõrgusse tahe
tõusmise isu ja vorm
ainestumise savi
olla laine ja rahe

savilinnuna taevas
keset tähtede tuld
süda kirkuse vaevas
kõik otsekui kuld

ega puutu ei puutu
su jalg eales muud
muld jäänd kaugele
aga
ei avane taevad
ega laugele
pisarat
voola

Voilaa!

1.06.2007

Saturday, October 22, 2011

Kas me kardame elu või surma?
Hääbumishurma!?
Igavest turva
avakil uksel,
millest ei ärka -
ei ärka, ei märka
südametukses
iilide külma, jahekat
kutset,
maailma okset ja lokset
ja lukset, luksumist
ajatu piiril
nähtamatumail kiiril...

22.10.11

Loksumist lõputut
haavatud paadis,
kellegi saagina
kellegi saagiks,
õmblustest rebenend
rõivais paraadil,
teabkelle korraldet
hukatusaagal,
hääl kus nii kähinal
korrutub plaadil:
uhke on hõljuda
hõivatud vaadis,
lahke on vajuda
valitus laadis!

22.10.11

Hing närit tõukudest
kookoneist tõusvatest
kaunitar-liblikaist
kurguni saati.

Kaugetest lõketest
pudeneb söestunud
helbeid, mis kerkivad
taevaste saagiks.

22.10.11

Kui oleks kestvalt
nii jumalik-hea,
siis järgneks Talle
või kinnisilmi.

Pakule paneks
kinniseot pea,
ise seaks leekima
tuleroa halud.

22.10.11
Sädista, siisike,
taevalist viit -
aeg on minna
meil siit, meil siit,
ärasiit ärasiit ärasiit

22.10.11