NIHE (2011-1940)
enam varbad ei valuta
enam külmad ei lõika
pilve piiri peal jaluta
ülevalt alla hõika:
enam sõrmed ei külmeta
enam köha ei paugu
säraküünlaid saab külvata
igasse nööbiauku
Saturday, December 10, 2011
Wednesday, November 16, 2011
KOSMOSE PIIRITULBAD JA KAUGUSE PURSKAVAD VÄED
priiskavad rahvahulgad on need mida sa ilmsi näed
teised end peidavad pildilt on vargsi ja kaugemal
varsti lugeda võid ühelt sildilt et mäedki sääl laugemad
ja sestap et see pidu sääl voogab kui kerge tuule käes järv
ning koos temaga hoovab säält lasuurne taevalik värv
mille nägemine ja lõhnad teevad põlvedest raugeks kõik
ja pole sääl poisid kõhnad ega mannetu kauge hõik
vaid veri pannakse keema ja üle keeb kannatus
kosmos endiselt eemalt kuulutab rannatust
priiskavad rahvahulgad on need mida sa ilmsi näed
teised end peidavad pildilt on vargsi ja kaugemal
varsti lugeda võid ühelt sildilt et mäedki sääl laugemad
ja sestap et see pidu sääl voogab kui kerge tuule käes järv
ning koos temaga hoovab säält lasuurne taevalik värv
mille nägemine ja lõhnad teevad põlvedest raugeks kõik
ja pole sääl poisid kõhnad ega mannetu kauge hõik
vaid veri pannakse keema ja üle keeb kannatus
kosmos endiselt eemalt kuulutab rannatust
Friday, October 28, 2011
Ühel hetkel
sa mõtled
et läinud kõik siit
ainult liiv
sahistab
vapralt
sääl ent kerkib
su abaluist tiib
mida saputad
hapralt
tõusmise tung
ennast kasvatab siis
hinge sügaval valla
end lahvatab viis
et võiks tõeluski
olla nii vahva
ent siis tõstab õelus
su teele kahva
südame põhjas
lööb viimane jaks
ning lihaseid
tardumus valdab
ometi sind
praegu on kaks -
oma keha ja tiivad -
ning hing, kes neid valvab
ei näe sina und
keset virvendust ahkjat
sest tulnud on tund
kus tõusetub tuul
kasvab torm
laine randasid lahkab
kasvab kõrgusse tahe
tõusmise isu ja vorm
ainestumise savi
olla laine ja rahe
savilinnuna taevas
keset tähtede tuld
süda kirkuse vaevas
kõik otsekui kuld
ega puutu ei puutu
su jalg eales muud
muld jäänd kaugele
aga
ei avane taevad
ega laugele
pisarat
voola
Voilaa!
1.06.2007
sa mõtled
et läinud kõik siit
ainult liiv
sahistab
vapralt
sääl ent kerkib
su abaluist tiib
mida saputad
hapralt
tõusmise tung
ennast kasvatab siis
hinge sügaval valla
end lahvatab viis
et võiks tõeluski
olla nii vahva
ent siis tõstab õelus
su teele kahva
südame põhjas
lööb viimane jaks
ning lihaseid
tardumus valdab
ometi sind
praegu on kaks -
oma keha ja tiivad -
ning hing, kes neid valvab
ei näe sina und
keset virvendust ahkjat
sest tulnud on tund
kus tõusetub tuul
kasvab torm
laine randasid lahkab
kasvab kõrgusse tahe
tõusmise isu ja vorm
ainestumise savi
olla laine ja rahe
savilinnuna taevas
keset tähtede tuld
süda kirkuse vaevas
kõik otsekui kuld
ega puutu ei puutu
su jalg eales muud
muld jäänd kaugele
aga
ei avane taevad
ega laugele
pisarat
voola
Voilaa!
1.06.2007
Saturday, October 22, 2011
Kas me kardame elu või surma?
Hääbumishurma!?
Igavest turva
avakil uksel,
millest ei ärka -
ei ärka, ei märka
südametukses
iilide külma, jahekat
kutset,
maailma okset ja lokset
ja lukset, luksumist
ajatu piiril
nähtamatumail kiiril...
22.10.11
Loksumist lõputut
haavatud paadis,
kellegi saagina
kellegi saagiks,
õmblustest rebenend
rõivais paraadil,
teabkelle korraldet
hukatusaagal,
hääl kus nii kähinal
korrutub plaadil:
uhke on hõljuda
hõivatud vaadis,
lahke on vajuda
valitus laadis!
22.10.11
Hing närit tõukudest
kookoneist tõusvatest
kaunitar-liblikaist
kurguni saati.
Kaugetest lõketest
pudeneb söestunud
helbeid, mis kerkivad
taevaste saagiks.
22.10.11
Kui oleks kestvalt
nii jumalik-hea,
siis järgneks Talle
või kinnisilmi.
Pakule paneks
kinniseot pea,
ise seaks leekima
tuleroa halud.
22.10.11
Hääbumishurma!?
Igavest turva
avakil uksel,
millest ei ärka -
ei ärka, ei märka
südametukses
iilide külma, jahekat
kutset,
maailma okset ja lokset
ja lukset, luksumist
ajatu piiril
nähtamatumail kiiril...
22.10.11
Loksumist lõputut
haavatud paadis,
kellegi saagina
kellegi saagiks,
õmblustest rebenend
rõivais paraadil,
teabkelle korraldet
hukatusaagal,
hääl kus nii kähinal
korrutub plaadil:
uhke on hõljuda
hõivatud vaadis,
lahke on vajuda
valitus laadis!
22.10.11
Hing närit tõukudest
kookoneist tõusvatest
kaunitar-liblikaist
kurguni saati.
Kaugetest lõketest
pudeneb söestunud
helbeid, mis kerkivad
taevaste saagiks.
22.10.11
Kui oleks kestvalt
nii jumalik-hea,
siis järgneks Talle
või kinnisilmi.
Pakule paneks
kinniseot pea,
ise seaks leekima
tuleroa halud.
22.10.11
Wednesday, September 28, 2011
Sunday, September 18, 2011
Subscribe to:
Posts (Atom)