süda taob sõda kaob
tõvehoogude südamikesse
haavatavuse üdisse
haigluse südameisse
Saturday, December 18, 2010
Kes vastaks palujale
annaks tröösti
ja lohutust?
Kõik on nii katki
lõhkine ja kole
Kord öeldu painav lehkav
paheliselt vale
Nii palju kohustust
Nii vähe ohutust
Nii napilt oidu
Nii loidu
Märkamist
Ei lohutust ei usku
Tuskatoovat ootusetust
Ootvel
Päev vajuv vihkamise uttu
Kes hoomaks koormat
mis sääl hoomamatult
hõõgub?
Kes märkaks pisilast
kes tasa ootab
oma
torketundi? Sundi?
13. aprillil 1995
annaks tröösti
ja lohutust?
Kõik on nii katki
lõhkine ja kole
Kord öeldu painav lehkav
paheliselt vale
Nii palju kohustust
Nii vähe ohutust
Nii napilt oidu
Nii loidu
Märkamist
Ei lohutust ei usku
Tuskatoovat ootusetust
Ootvel
Päev vajuv vihkamise uttu
Kes hoomaks koormat
mis sääl hoomamatult
hõõgub?
Kes märkaks pisilast
kes tasa ootab
oma
torketundi? Sundi?
13. aprillil 1995
Friday, December 17, 2010
hiilgeaegade terassilmad
hõõgutavad singulaarsust
maakera tagapoolel
kas saab sindri hüppama
kui püksid tuld võtavad
kas hakkavad talgi püksid püüli sõeluma
kui otsakene otsaees
või virutab keegi varbaga
selle palli avaruse vabadustesse
kust keegi teda kinni ei püüa
kätesse ei saa
ikka viuhti ja läind
teooriad upakil kurvakil räpakil roostes
kuluhallid ja viimse vindini tarvitet
teoreetikud viimsepäevakantud
ainult varbad veel paistavad päikesepimestuse alt
hõõgutavad singulaarsust
maakera tagapoolel
kas saab sindri hüppama
kui püksid tuld võtavad
kas hakkavad talgi püksid püüli sõeluma
kui otsakene otsaees
või virutab keegi varbaga
selle palli avaruse vabadustesse
kust keegi teda kinni ei püüa
kätesse ei saa
ikka viuhti ja läind
teooriad upakil kurvakil räpakil roostes
kuluhallid ja viimse vindini tarvitet
teoreetikud viimsepäevakantud
ainult varbad veel paistavad päikesepimestuse alt
kaks dimensiooni jälitavad kolmandat
ei teine teisest mööda ei kolmaski ega neljaski
ei naljatamisi ei julmalt rõhudes
libisedes otsekui jääl või lumel
ikka ninapidi kinni
otsekui sahk
mille päevad on loetud
nukker pikk pime mänd loojaku õdususes
õndsalt ja kaua kõikudes
kuniks juured veel kannavad
maa peab vastu
ja taevased tuuled murenevad vastu okkaid
üheksandas dimensioonis
ja kümme pluss ühes
stringide omapäise jõuramise rütmis
kuniks nägemist seniks vägevust
sinimuld võtku omaks ja valevus kiita
liita jõuame hiljemgi kui aega enam pole
aurustunud aeg tara taga kiidab taara tarkust
ega palu palukest ega pakase eest sooja
looja on looja on looja on looja
dimensioonitu singulaarsus süsimust auk
ei teine teisest mööda ei kolmaski ega neljaski
ei naljatamisi ei julmalt rõhudes
libisedes otsekui jääl või lumel
ikka ninapidi kinni
otsekui sahk
mille päevad on loetud
nukker pikk pime mänd loojaku õdususes
õndsalt ja kaua kõikudes
kuniks juured veel kannavad
maa peab vastu
ja taevased tuuled murenevad vastu okkaid
üheksandas dimensioonis
ja kümme pluss ühes
stringide omapäise jõuramise rütmis
kuniks nägemist seniks vägevust
sinimuld võtku omaks ja valevus kiita
liita jõuame hiljemgi kui aega enam pole
aurustunud aeg tara taga kiidab taara tarkust
ega palu palukest ega pakase eest sooja
looja on looja on looja on looja
dimensioonitu singulaarsus süsimust auk
Saturday, September 18, 2010
ELU ON LIHTNE -
kõnni ja sure!
Samm olgu ehtne,
muuks polgu muret.
Kõnd annab tiivad,
kõrgele tõstab.
Kuhu need viivad,
kes kelle ostab?
Samm leiab saagi,
kes tõusnud on mullast,
jänesehaagid
ei päästa surmast.
Surm tuleb ise,
hääletult, visalt,
halvab su sise-
tunde ja kisad.
Seisma jääb keset
tarduvat päeva -
seda su silmad
jäävadki kaema.
Elu on lihtne -
kõnni ja sure!
Samm olgu ehtne,
muust polgu muret.
kõnni ja sure!
Samm olgu ehtne,
muuks polgu muret.
Kõnd annab tiivad,
kõrgele tõstab.
Kuhu need viivad,
kes kelle ostab?
Samm leiab saagi,
kes tõusnud on mullast,
jänesehaagid
ei päästa surmast.
Surm tuleb ise,
hääletult, visalt,
halvab su sise-
tunde ja kisad.
Seisma jääb keset
tarduvat päeva -
seda su silmad
jäävadki kaema.
Elu on lihtne -
kõnni ja sure!
Samm olgu ehtne,
muust polgu muret.
Thursday, February 18, 2010
varsti matab päikese
me vapper tulev koduke
nii õrnake nii hellake
nii heledasti kollane
ta kerkib heli kiirusel
ning nagu tapjal viirusel
töö käib üks viks ja voks
jah toks toks toks toks toks
nii madalkõrge hiirehall
ja tomat tukub katusel
ent päikene on kadunud
kõik varju sisse vajunud
jah vajunud jah kulgenud
kõik sujunud oh ujunud
on külje alla ajunud
ning aju tühjaks kujunud
me majake see imehall
9. mail 2005. aastal
me vapper tulev koduke
nii õrnake nii hellake
nii heledasti kollane
ta kerkib heli kiirusel
ning nagu tapjal viirusel
töö käib üks viks ja voks
jah toks toks toks toks toks
nii madalkõrge hiirehall
ja tomat tukub katusel
ent päikene on kadunud
kõik varju sisse vajunud
jah vajunud jah kulgenud
kõik sujunud oh ujunud
on külje alla ajunud
ning aju tühjaks kujunud
me majake see imehall
9. mail 2005. aastal
Wednesday, January 06, 2010
elo
veereb nigu herrness venimus
ühest purgist teise teisest makku ja sealt
solgiveetorusid mööda maailma sitatorni mida
ei kõiguta torm
ainult torud veel juhivad inimkeha
soolikad ja infovood
ikka ühe heinasao äärest teise äärde
eeslid valima jäävadki kui poliitikud sedagi lõuatäit
oma liuale ei kahma
19.III.1999
veereb nigu herrness venimus
ühest purgist teise teisest makku ja sealt
solgiveetorusid mööda maailma sitatorni mida
ei kõiguta torm
ainult torud veel juhivad inimkeha
soolikad ja infovood
ikka ühe heinasao äärest teise äärde
eeslid valima jäävadki kui poliitikud sedagi lõuatäit
oma liuale ei kahma
19.III.1999
Subscribe to:
Posts (Atom)