Wednesday, October 22, 2003

ei näe nii kaugele
et silm seletaks tõtt
pisargi valgub laugele
kõtt pergel kõtt
ei noh mis te metsast lõikate
ei noh milleks see tõtt
keda tüvede keskelt hõikate
või on see uute tegude hoovõtt

Sunday, October 05, 2003

taevatuina
lunastatud
hingetuina
unustatud


***
põrgukatlad nii
vaevu leiged
õlu ja vein ning
kerged eined

kes võtab sõna
kes vastutust kanda
möla ja möla ja möla
kergel käel välja anda
katame taevad kinni
võtame valguse ära
müttame - mutid - ringi
milleks värvide sära

süüvime sügavikku
viskame retked meelest
milleks meil igavikku
mälestised keelest

keeletuina meeletuina
hea on tajuda hetke
millest kulgeda tuima
pimediku kütke

Thursday, October 02, 2003

keegi
eiteakes
tuleb
eiteakust
muneb
eiteamida
seegi
eiteajah
juba
vastu
lennu-
lage

juba
üüra-
tumalt
tige

juba
taltu-
numad
toonid

juba
jagab
elu-
voodit
külva
või
ära
külva

seegi
talv
võtab
õnneli-
kumad
endale
ega keegi meist usu
et on luuletaja
seni kuni keegi teine ei ütle
käi peale kinnita toimeta tuuluta
eneseteadvust säti
õigele lainele

siis küll
ilma sees on soe
ja puhub nõidsat tuult
õndsa rakukoe
tõstab elupuult

kõrgustes on karge
asjapoolne hõng
sõnnikuselt kange
igavikulõng
igal aknaruudul ise isik
igal taldrikul oma pisik

iga südamesoe omaette
ja kõik jäljed peidetud vette

mille tumedus ükskõikselt õõtsub
omatahtsi vastu lõõtsub

lööb valusalt piki näppe
piki näppaja pikki näppe
vihkan vene plikade sihitut saginat
vene poiste vilavaid silmi
raadio lõputut igavat raginat
moepäralist elufilmi

mille lint on räämas ja kriibitud
mille kaadrid ei elusta päeva
milles justnagu oleks viibitud
nähtud isegi asjalist vaeva

seda venivat kiiskavat kriiskavat
elupäevade lohisev-lohet
tahaks näha hinge taevasse viskavat
sedamaid jalapealt otsekohe